Klubi

pärnu aerutamise areng

Pärnus hakkas aerutamisele eluvaimu sisse puhuma endine sõudja Jüri Kurul. Sel ajal eksisteeris Eestis ainult sõudeföderatsioon, mille tiiva alla kuulus süstasõit ja 1954. aastast ka kanuusõudmine- sel ajal nimetati seda ala just niimoodi ning kui Kurul 1948. aastast Pärnu jahtklubis tööd alustas, olid II MS ajast alles jäänud vaid mõned endise sõudeklubi paadid. Murranguliseks peab Jüri Kurul 1949. aastat, kui toimusid esimesed Eesti NSV sõudmisvõistlused, kus Kurul saavutas esimese koha. Selle saavutusega kindlustas Kurul endale koha NSV Liidu Spordikomitee korraldatud sõudetreenerite kursustele ning hiljem Moskavasse seminarile, kus Kurul õppis kanuusõitu. Oma uute teadmistega ning kõrgete ambitsioonidega suundus Kurul Üleliidulisse Ametiühingute Kesknõukogusse, kus rääkis oma soovist rajada Pärnusse korralik keskus. Kurul kuulati ära ning kõikide suureks üllatuseks tuli Moskvast mõne kuu pärast kiri, et spordikool ongi loodud. See pani aluse sellele, et kanuusõit võiks Pärnus arenema hakata. (Eller jt 2005: 265/266)

1957. aastal põlesid Pärnu jahtklubi ellingud maha. Pärast sporditee lõpetamist moodustas 1959. aastast kuni 1975. aastani treenerina töötanud Väino Juurikas g­rupi, tema esi­meste hoolealuste hulgas oli ka hilisem staar Heino Kurvet. Olgu märgitud, et Harry Juurikas ja Heino Kurvet tõid NSV Liidu meistrivõistlustelt kahesüstal esimese medali, pronksmedali, Eestimaale. Enne kui Kurvet ja Vladimir Klevtsov treenerina tööle hakkasid, tulid sportlastena pildile Jüri ja Jevgeni Poljans, Arnold Ruukel, Jalmar Juurikas, Artur Kesa, Artur Lekstein ja Mart Erm. Aerutamise hiigelajad algasid Pärnus 1970. aastatel, kui suuri tegusid saatsid korda Jüri Poljans ja Arnold Ruukel. Nende eeskuju mõjus paljudele noortele innustavalt. Sel ajal asus aerutamise keskus Dünmo baasis (hetkel Sõudeklubi Pärnu territooriumil). Seal asus paadi­kuur, kus oli riietusruum ilma pesemis­võimalusteta, kütteks nurgas tossav puuküttega ahi. (ibid., lk 271- 275) 1978. aastal ehitati Pärnusse uus baas, mis oli sel ajal Eesti parimate võimalsutega keskus (hetkel Pärnu Kalevi Sõude- ja Aerutamiskeskus), kus pesitseb tänini Pärnu Aerutamisklubi.

1991. aastal alustasid Pärnu Kalevi spordikoolis treeneritööd Tartu Ülikooli lõpe­tanud Vladimir Hodakov ja Uko Kõrge. Hodakov suundus peatselt ärimaailma, kuid toetas pärnakaid rahaliselt ega keeldu ka vajalikke näpunäiteid jagamast, ühtlasi on ta koha­likel võistlustel kohtunik. Tugevad treenerid on kasvanud Uko Kõrgest ja Tiina Hodakovist. Nende õpilased on jõudnud noorte ja täiskasvanute maailma­meistri­võistlustel finaali ehk üheksa parema hulka. Märkimisväärsete tulemusteni on jõud­nud Sergei Volostõhh, Deniss Baranov, Sergei Ivkin, Kristo Sepp, Sabir Mustafajev, Danek Tšuškin ja Jüri Juurikas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga